Tallinna börs vajab uusi ettevõtteid

Husman istub Helsingi börsijuhi toolile pärast põhjanaabrite börsi edukat eelmist aastat, kui sinna lisandus 12 uut ettevõtet. Vaatamata Soome majanduse kesisele seisule oli see viimase 15 aasta parim tulemus. Husman ütles intervjuus Äripäevale, et tänavu võib tulla sama edukas, kuna ettevõtted peavad mõistlikuks börsilt raha kaasamist. Soome börsifirmade eeskuju soovitab ta ka oma lõunanaabritele, eestlastele.

Kuidas olete rahul Helsingi börsi kauplemisaktiivsuse ja IPOdega?

Kauplemisaktiivsus on küllaltki heal tasemel ning 2016. aasta alguse turgude kõikumine isegi kasvatas aktiivsust. Mis puudutab uute ettevõtete börsile tulekut, siis läbirääkimised ettevõtetega käivad ja meie uks on endiselt kõigile avatud.

Mis aitaks tuua rohkem ettevõtteid Tallinna börsile?

Helsingi börsi näite põhjal võin öelda, et IPOde arv on kasvanud mitmel põhjusel. Aktsiaturgude kõikumisele vaatamata on Helsingi börsil läinud viimastel aastatel hästi. Intressimäärad on endiselt väga madalal tasemel ning tootluse otsimisel eelistavad investorid aktsiaid. Pärast 2008. aasta finantskriisi on võlgade finantseerimine muutunud väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele kallimaks ning keeruline on saada raha pankadelt. Samas on suurenenud kasvuvõimalusi otsivate ettevõtete arv.

Kas oleks Tallinna börsiga mõeldav koostöö, mis oleks hea mõlemale poolele?

Tallinna börs kuulub koos Nasdaq Helsingiga Nasdaq Groupi, seega on meil üsna lähedane koostöö. Näiteks on meile sama kauplemissüsteem. Kõik Nasdaqi börsid teevad IPOde nimel sarnast tööd. Mõnikord, kui turg on väga väike, ei pruugi likviidsus investoritele olla piisav ja see võib peletada investoreid ning uusi IPOsid ei pruugigi tulla, kui kasu sellest pole piisav.

Üks näide sünergiat loomisest on see, et kuvame Balti börsifirmade hindu Nasdaq Nordicu veebilehel. Sellega toome Balti ettevõtteid Põhjamaade investoritele lähemale. Mis puudutab kauplemisaktiivsust, siis kõik taandub ikkagi selleni, et vaja on uusi suuri ja tuntud ettevõtteid, mis köidavad ka rahvusvaheliste investorite tähelepanu. Rusikareegel kinnitab, et see avaldab kauplemisaktiivsusele positiivset mõju.

Nokia pole vist enam selline rahvaaktsia nagu varem? Millistel aktsiatel tasuks nüüd silma peal hoida?

Nokia tähtsus pole enam nii suur, kui see kunagi varem oli, kuid Nokia on endiselt meie kõige populaarsemate aktsiate nimekirjas esimene. Statistika järgi on populaarsuselt teine energiafirma Fortum, kolmas kindlustusfirma Sampo ja neljas liftifirma KONE. Soome börsil on palju teisigi ettevõtteid, mis on rahvusvahelise ulatusega ja investorite seas populaarsed.

Millistesse firmadesse investeerite oma isiklikku raha?

Minu investeeringud on jagatud Soome firmadesse investeerivate ühisfondide ja börsil kaubeldavate fondide (ETF) vahel.

Milliseid Skandinaavia investeerimisgurusid soovitate jälgida? Me kõik teame Seppo Saariot, äkki keegi veel?

Kõik suured pangad ja varahaldurid annavad head investeerimisnõu, ühtegi kindlat nime ma siin ei hakkaks esile tooma.

Kui palju IPOsid on oodata Helsingi börsile järgnevatel aastatel ja mis sektorist põhiliselt?

Me pole kunagi avaldanud ootusi selle kohta, kui palju IPOsid võiks tulla, sest plaanid võivad muutuda või edasi lükkuda. Turgudel on alati ebakindlusi ning ettevõtted soovivad ennekõike täita enda plaane, mitte börsi omi. 

Eelmisel aastal tegi IPOde arv Helsingi börsil 15 aasta rekordi ja seda vaatamata üsna loiule aasta algusele. Nii on ka praegu ja arvan, et see on positiivne märk, et tänavu on meil samuti põhjust oodata aktiivset börsiaastat.

Eelmisel aastal tulid börsile põhiliselt finantsettevõtted ja IT-firmad. Kuid oli ka pitsatootja ning köievalmistaja. Seega on keeruline öelda, mis sektorist võiksid firmad põhiliselt tulla.

Kirjeldage dividendimaksu ettepanekut, millega tahate teistsugust kohtlemist väikeinvestoritele.

Peamine maksustamise erinevus on nende ettevõtete vahel, mis on börsil ja nendel, mis ei ole. Soomes peavad börsil noteeritud ettevõtete omanikud maksma kõrgemat maksu dividendidelt, kui need, kelle firma ei ole börsil noteeritud. See on veider, kuna ülejäänud Euroopas üritatakse luua stiimuleid ettevõtete börsile toomiseks. Erinevust tuleks muuta, et maksustamine oleks võrdne. Kuid on ka teisi meetodeid, kuidas väiksematele ettevõtetele maksusoodustusi pakkuda.

Soome valitsus peaks lõpetama ka väikeinvestorite dividendide maksustamise summadelt, mis on väiksemad kui 500 eurot. See on praeguse valitsus üks tegevuskavasid, kuid siiamaani pole läbimurret veel tulnud. 

Teine probleem on see, et Soomes makstakse ettevõtte kasumilt makse kaks korda. Kõigepealt maksab ettevõtte kasumilt makse, hiljem omanik või investor dividendidelt.

Mida oskate öelda Soome majanduse kohta? Kas klaas on pooleldi täis või tühi?

Soome on juba mõnda aega olnud majanduslanguses ning vaja oleks lahendada mõned sotsiaalsed probleemid. Kuid meil on endiselt palju entusiastlikke idufirmasid, nagu näiteks Supercell. Ma arvan, et sellised näited on igati positiivsed ja teades soomlasi, siis nemad ei anna iial alla. Kui nüüd vaadata Soome majanduse seisu, siis olen seda meelt, et klaas on pooleldi täis ning tunneli lõpus paistab valgus – päikesevalgus, mitte vastutuleva rongi tuli.